“Inimese õnn peitub juba kord tema fantaasias.”

1860

“…raamatu-trükkimine on üks neist kõige tarvilikumaist ja tulusamaist asjust, mis inimese vaim iial Jumala armu läbi välja arvanud.”
“…katsuge tugevama tahtmise väega kõik avalikud riidlemised ja võitlemised maanteedel ja turu peal endist eemal hoida, kui neid parteide ja nende vedajate keskel juhtub olema.”

1880

Friedrich Reinhold Kreutzwald

TUTVUSTUS

Fr. R. Kreutzwald (1803 – 1882)

Rahvusliku kirjanduse suurkuju, 19.saj eesti kultuurielu keskseid tegelasi, rahvaluule ja – keele hea tundja ning eesti kirjakeele arendaja.

Elutööks on rahvuseepos „Kalevipoeg“ – eesti kirjanduse tüvitekst, mis on mõjutanud kunsti, kirjandust, muusikat… See mõju jätkub tänase päevani.

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Vanemad vabastati pärisorjusest tasuks ustava teenistuse eest 1815. aastal. 1815 astus saksa õppekeelega Rakvere algkooli ilma et sõnakestki saksa keelt oleks osanud. 1817 jätkas õpinguid sealses kreiskoolis, kus koolitunnistusel esineb esimest korda perekonnanimi KREUTZWALD. Siis oli vanemate varanduslik jõud otsas, aga pärast mõningat vaheaega õnnestus pääseda edasi õppima Tallinna kreiskooli, kus sai täiendava pedagoogilise ettevalmistuse ja pärast lõpetamist 1820, töötas Tallinnas 2. poistealgkoolis õpetajana, sooritas 1823 õpetajaeksami ning 1824 – 1825 töötas Peterburis koduõpetajana. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteaduskonnas. 1833-1877 töötas arstina Võrus. Vanaduspäevad möödusid Tartus tütreperes. Kreutzwald suri 13. augustil ja on maetud Tartu Jaani kalmistule.

“Kui me kõik lühidalt kokku võtame, siis tuleb vana lugu: ta elas, võttis naise ja suri”. Kreutzwald, Curriculum vitae.

Valik Fr. R. Kreutzwaldi eluajal ilmunud töödest.

1840 „Viina katk“ – karskussisuline esimene õpetlik raamat rahvale

1842 „Vaga Jenoveva“ – saksa rahvaraamatu mugandus

1843 „Sipelgas“ I – harivad lugemispalad, juhtnöörid lastekasvatuse ja tervishoiu alal

1848-1849 „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on……“ I-V sisukas ja rikkaliku pildimatejaliga rahvavalgustuslik väljaanne

1850 “Reinuvader Rebane“ – üks populaarsemaid teoseid, ilmub 5 trükki

1851 “Leonora“ – tõlkeline ballaad

1851 I; 1857 II; 1862 III – “Maa ja mere pildid“- seikluslik reisiraamat

1851 „Ristisõitjad“ – ülevaade ristisõdade ajaloost

1851 “Tarto Alma materile…“ – algupärane tervitusluuletus Tartu ülikooli 50.a juubeliks

1852 „Teejuhataja ämma-kooliliste õpetuse juures“ – esimene arstiraamat

1853 „Kalewi Poeg“ – esimese versiooni käsikiri („Alg-Kalevipoeg“)

1853 „Paar sammukest rändamise teed“ – jutustus varalahkunud tütre mälestuseks

1854 „Eestlaste müütilised ja maagilised laulud“ (koos A.H.Neusiga, saksa keeles)

1854 „Sõda“ – Krimmi sõja puhul kirjutatud algupärane poeem

1854 „Lühikene õpetus tervise hoidmisest“ – populaarne arstiraamat

1855 Valmib „Kalevipoja“ uus käsikiri

1857 „Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üles kirjutamata jutud ja teod“ – saksa rahvaraamatu vaba ümbertöötlus

1857-1861 „Kalevipoeg“ (eesti ja saksa keeles, ÕESi teaduslik väljaanne)

1860 „Eesti rahva ennemuistsed jutud…“ esimene vihik

1861 „Angervaksad“ – esimene luulekogu, algupärane luuletus “Viru laulik“

1861 „Sipelgas II“ autorinimega W. R. Ristmets

1862 „Kalevipoeg“ – rahvaväljaanne, ilmub Soomes Kuopios

1862 „Häda- ja Abi-raamatuke……“ saksa rahvavalgustusliku raamatu mugandus

1863 Talurahvaseaduse tõlge. 1867 saab selle eest mälestusristi

1863 „Uus Tallinna maa-keele ABD…..“ uues kirjaviisis aabits

1865 „Viru lauliku laulud“ – esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses

1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ – esimene eesti kirjanduse klassikaline proosaraamat, sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit

1868 „Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust“- kokkuvõtted kõigist lauludest

1870 alustab poeemiga „Lembitu“ (eeskujuks J.W. Widmanni „Buddha“) ilmub 1885

1871 I; 1875 II „Rahunurme lilled….“ – usulüürika tõlgete kogu

1871 „Tuletorn“ – saksa romantilise värssnäidendi tõlge

1875 „Vanne ja õnnistus“ – tõlge saksa keelest

1879 „Kodutohter“ – populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte

Toimetas ligi 30 aastat „Eesti-rahva Kasulist Kalendrit“, kus avaldas jutte ja rahvavalgustuslikke kirjutisi.

 

Kreutzwaldilt ja Kreutzwaldile on avaldatud üle tuhande kirja (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus I-VI, 1953-1979).

Fr. R. Kreutzwaldi teosed

Wina-katk – 1840, 1881, 1973
Wagga Jenowewa ajalik elloaeg – 1842, 1852, 1858, 1863, 1866, 1878, 1887, 1971
Sippelgas I -1843
Uue aasta sowimine – 1843
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on – 1848–49, 2003
Reinovadder Rebbane – 1850, 1860, 1869, 1875, 1898, 1922, 1953, 1974, 2002
Ma ja Merrepiltid I -1850, 1882
Risti-sõitjad -1851
Lenora – 1851, 1861, 1865, 1872
Teejuhhataja Ämma-kooliliste öppetuse jures – 1852, 1870, 1883, 1890
Tarto Alma materile – 1852, 1853
Paar sammokest rändamise-teed – 1853, 1918, 1922
Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest – 1854, 1860, 1869, 2003
Sõda – 1854, 1861
Kalevipoeg ÕES-i toimetistes – 1857-61
Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud – 1857, 1878, 1903, 1923, 2004
Ma ja Merrepiltid II – 1857, 1884
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud I – 1860
Angerwaksad -1861
Ma ja Merrepiltid III – 1861, 1887
Sippelgas II – 1861

Kalevi poeg – 1862, 1876, 1901
Kalevipoeg – 1930, 1936, 1960, 1990, 2003, 2009, 2011 (eesti ja inglise keeles), 2025

Pilteepos KALEVIPOEG./ KALÕVIPOIG.  I osa. Tallinn, 2014. (kunstnik Toom Tragel)
Pilteepos KALEVIPOEG./ KALÕVIPOIG.  II osa. Tallinn, 2016. (kunstnik Jevgenia Dudin)
Pilteepos KALEVIPOEG./ KALÕVIPOIG. III osa. Tallinn, 2017. (kunstnik Ats Nukki)
Kalõvipoig. 2022 (võru keelde tõlkinud Urmas Kalla)

Häda- ja abi-raamatukene, ehk Lahearu küla õpetlik röömu ja kurvastuse juttustus – 1863
Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele – 1863
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud II – 1964
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud III – 1865
Viru lauliku laulud – 1865, 1926, 1946
Eesti rahva ennemuistsed jutud – 1866, 1875, 1901, 1924, 1949, 1951, 1952, 1966, 1973, 1978, 1995, 1996, 2006, 2009, 2022
Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust – 1869, 2003
Tuletorn – 1871, 2003
Rahunurme lilled pääva töö ja palavuse jahutamiseks I – 1871
Rahunurme lilled pääva töö ja palavuse jahutamiseks II – 1880
Rahunurme lilled – 2004
Wanne ja õnnistus – 1875, 2003
Kodutohter – 1879, 1884, 1890, 1900, 2001
Lembitu – 1885, 2003
Kullaketrajad – 1920, 1965, 1978, 1985, 2000, 2002
Kuidas vaenelaps-karjapoiss oma õnne leidis, 1928 (illustratsioonid Karl August Hindrey)
Magav kuningatütar – 1936
Näkineitsi – 1936, 2003
Õnnemunake – 1936, 2003
Maa-alused – 1936
Põhja konn – 1941, 1981, 2022
Udumäe kuningas – 1943
Paristaja poeg – 1945, 1986
Puulane ja tohtlane – 1945
Tuhka-Triinu – 1946
Vägev vähk ja ahne naine – 1946
Vägev vähk ja täitmatu naine –  2010
Teosed. Jutud – 1953
Teosed. Laulud – 1953
Teosed. Maailm ja mõnda – 1953
Teosed. Kalevipoeg – 1953
Teosed. Eesti rahva ennemuistsed jutud – 1953
Vaeslapse käsikivi – 1953, 1975, 2011
Tark mees taskus – 1968, 1987
Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada – 1975, 1977
Näkineitsi; Õnnemunake – 2003
Paiklikud ennemuistsed jutud – 2003
Helde puuraiuja – 2007
Lopi ja Lapi – 2008
Munast sündinud kuningatütar – 2010, 2015
Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud – 2010
Nupumees – 2010

Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest (Fr. R. Kreutzwaldi käsikiri etnograaf Aino Voolmaa kommentaaridega) – 2012

Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu (Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal) – 2014

Kirjavahetus

Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu, 1936.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833-1866. Tallinn, 1976.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile jt. 1847-1866. Tallinn, 1956.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus III. Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus 1853-1879. Tallinn, 1953.

 Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV. Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele, 1859-1874. Tallinn, 1959.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V. Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867-1873. Tallinn, 1962.

 Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI. Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile jt. 1862-1882. Tallinn, 1979.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus I ja II. Tartu, 1910/1911.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus 1867-1873. Tartu, 2023.

 

Kogumikes

Konvoluut. „Odamehe“ lasteraamat nr 3, 1919 (Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutt „Kuidas seitse rätseppa Türgi sõtta lähevad “, illustratsioonid Karl August Hindrey)

Tark mees taskus. Tallinn, 1961, 1971, 2004 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutte: Kullaketrajad; Vaeslapse käsikivi; Puulane ja Tohtlane; Paristaja-poeg; Tänulik kuningapoeg; Vägev vähk ja täitmatu naine; Rohkesti tasutud heategu; Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud; Tark mees taskus; Põhja konn; Helde puuraiuja)

Tark mees taskus, 2012 kogumik

Fr. R. Kreutzwald; José Marti. Vägev vähk ja täitmatu naine. Nõiutud krevett – 1984.

Fr. R. Kreutzwald, J. Kunder. Rehepapilood – 1988 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muinasjuttu “Julge rehepapp”)
Fr. R. Kreutzwald, J. Kunder. Jutte vaeslapsest – 1990 (Fr. R. Kreutzwaldi “Vaeslapse käsikivi”)

Eesti muinasjuttude kuldraamat – 2009 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutte “Näkineitsi”, “Vaeslapse käsikivi”, “Puulane ja Tohtlane”, “Vägev vähk ja täitmatu naine”, “Kullaketrajad”, “Udumäe kuningas”)

Eesti muistendite kuldraamat – 2010 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muistendeid “Emujärv ja Võrtsjärv”, “Toolse rannamehe tütar”, “Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada„.)

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu – 1977. (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutte „Puulane ja Tohtlane“, „Vaeslapse käsikivi“)

Rehepapp ja vanapagan. Eesti muinasjutte – 1991. (Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutud: “Pikse pill”, “Puulane ja Tohtlane”, “Julge rehepapp”, “Vaeslapse käsikivi”, “Naljakas härjamüümine”, “Rohkesti tasutud heategu”, “Helde puuraiuja”)

Eesti muinasjutud – 2000 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi jutte “Helde puuraiuja”, “Tark nõuandja taskus”, Vaskjala silla piiga”)

Õudne Eesti (valimik eesti õudusjutte). Tallinn, 2005. (Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutt „Rõugutaja tütar“)

Fr. R. Kreutzwald; Fr. R. Faehlmann. Muistendid. Paiklikud ennemuistsed jutud – 2014 (sisaldab Fr. R. Kreutzwaldi muistendeid “Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada„“Porkuni preili“, „Vinguv jalaluu“, „Paigast läinud järvekene“, „Narva kaupmehe tütar“, „Vaskjala silla piiga“, “Emujärv ja Virtsjärv”, “Toolse rannamehe tütar”,)

Põhja konn – 2024. (Fr. R. Kreutzwald “Põhja konn”)

 

Fr. R. Kreutzwaldi kohta

Gustva Suits. Noor Kreutzwald (Loomingu raamatukogu). Lund, 1983; Tallinn, 1984.

Aimi Hollo. Kreutzwald ja Võru. Võru, 2002.

Marin Laak; Kristi Metste. Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus. Tartu, 2003.

Ago Ruus. Doktor Kreutzwaldi visiitportreed. 2023.

FAKT

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus. Mälestussammas avati 29. augustil 1926. aastal. Skulptor Amandus Adamson.

FAKT

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Rakveres. Mälestussammas avati 30. mail 1937. Skulptor Aleksander Eller.

FAKT

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Tartus. Mälestussammas avati 1952. Skulptorid Martin Saks ja Johannes Hirv.

FAKT

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Tallinnas. Mälestussammas avati 1958. Skulptorid Endel Taniloo, Martin Saks.

FAKT

Kreutzwald postmarkidel. 1938 Õpetatud Eesti Selts 100.

FAKT

Kreutzwald postmarkidel. 1938 Õpetatud Eesti Selts 100.

FAKT

Kreutzwald postmarkidel. 2003 Kreutzwald 200. Margiplokk koosneb kahest margist: vasempoolsel on kujutatud fragmenti Karl Taela vasegravüürist 1952. a “Fr. R. Kreutzwald” ja teisel fragmenti Kristjan Raua illustratsioonist 1935. a rahvaeeposele “Kalevipoeg”, “Sõit maailma otsa”. Margiplokil enesel on lisaks daatumitele veel kujunduselementideks Kreutzwaldi sünnikohas olnud tammepuu ja Tartu Ülikool, millega ta väga tihedalt seotud oli.

FAKT

Fr. R. Kreutzwald – Elmar Trink; Lydia Koidula – Kaili Viidas (14.12.2013 Kreutzwaldi muuseumis Võrus).

FAKT

Kommivabrik KALEV on oma toodangu kujundustes saanud läbi aegade inspiratsiooni Kreutzwaldi loomingust.

FAKT

KALEVI toodangu pakend tänapäeval.

FAKT

Fr. R. Kreutzwaldi nime kannavad tänavad Võrus (aastast 1923), Tallinnas, Tartus, Rakveres, Antslas, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Põltsamaal, Türil, Kehras.

FAKT

1953. aastal nimetati Võru Keskkool Fr. R. Kreutzwaldi nimeliseks keskkooliks. 2015. aastal moodustati põhikool, mis kannab nime Võru Kreutzwaldi Kool.

 

Video

Pilteepos “Kalevipoeg”

Muuseum

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Muuseum

Kalevipoja Koda / Muuseum