Friedrich Reinhold Kreutzwald

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose „Kalevipoeg“ koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Vanemad vabastati pärisorjusest tasuks ustava teenistuse eest 1815. aastal. 1815 astus saksa õppekeelega Rakvere algkooli ilma et sõnakestki saksa keelt oleks osanud. 1817 jätkas õpinguid sealses kreiskoolis, kus koolitunnistusel esineb esimest korda perekonnanimi KREUTZWALD. Siis oli vanemate varanduslik jõud otsas, aga pärast mõningat vaheaega õnnestus pääseda edasi õppima Tallinna kreiskooli, kus sai täiendava pedagoogilise ettevalmistuse ja pärast lõpetamist 1820, töötas Tallinnas 2. poistealgkoolis õpetajana, sooritas 1823 õpetajaeksami ning 1824 – 1825 töötas Peterburis koduõpetajana. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteaduskonnas. 1833-1877 töötas arstina Võrus. Vanaduspäevad möödusid Tartus tütreperes. Kreutzwald suri 13. augustil ja on maetud Tartu Jaani kalmistule.

“Kui me kõik lühidalt kokku võtame, siis tuleb vana lugu: ta elas, võttis naise ja suri”. Kreutzwald, Curriculum vitae.

Valik Fr. R. Kreutzwaldi eluajal ilmunud töödest.

1840 „Viina katk“ – karskussisuline esimene õpetlik raamat rahvale

1842 „Vaga Jenoveva“ – saksa rahvaraamatu mugandus

1843 „Sipelgas“ I – harivad lugemispalad, juhtnöörid lastekasvatuse ja tervishoiu alal

1848-1849 „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on……“ I-V sisukas ja rikkaliku pildimatejaliga rahvavalgustuslik väljaanne

1850 “Reinuvader Rebane“ – üks populaarsemaid teoseid, ilmub 5 trükki

1851 “Leonora“ – tõlkeline ballaad

1851 I; 1857 II; 1862 III – “Maa ja mere pildid“- seikluslik reisiraamat

1851 „Ristisõitjad“ – ülevaade ristisõdade ajaloost

1851 “Tarto Alma materile…“ – algupärane tervitusluuletus Tartu ülikooli 50.a juubeliks

1852 „Teejuhataja ämma-kooliliste õpetuse juures“ – esimene arstiraamat

1853 „Kalewi Poeg“ – esimese versiooni käsikiri („Alg-Kalevipoeg“)

1853 „Paar sammukest rändamise teed“ – jutustus varalahkunud tütre mälestuseks

1854 „Eestlaste müütilised ja maagilised laulud“ (koos A.H.Neusiga, saksa keeles)

1854 „Sõda“ – Krimmi sõja puhul kirjutatud algupärane poeem

1854 „Lühikene õpetus tervise hoidmisest“ – populaarne arstiraamat

1855 Valmib „Kalevipoja“ uus käsikiri

1857 „Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üles kirjutamata jutud ja teod“ – saksa rahvaraamatu vaba ümbertöötlus

1857-1861 „Kalevipoeg“ (eesti ja saksa keeles, ÕESi teaduslik väljaanne)

1860 „Eesti rahva ennemuistsed jutud…“ esimene vihik

1861 „Angervaksad“ – esimene luulekogu, algupärane luuletus “Viru laulik“

1861 „Sipelgas II“ autorinimega W. R. Ristmets

1862 „Kalevipoeg“ – rahvaväljaanne, ilmub Soomes Kuopios

1862 „Häda- ja Abi-raamatuke……“ saksa rahvavalgustusliku raamatu mugandus

1863 Talurahvaseaduse tõlge. 1867 saab selle eest mälestusristi

1863 „Uus Tallinna maa-keele ABD…..“ uues kirjaviisis aabits

1865 „Viru lauliku laulud“ – esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses

1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ – esimene eesti kirjanduse klassikaline proosaraamat, sisaldab 43 muinasjuttu ja 18 muistendit

1868 „Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust“- kokkuvõtted kõigist lauludest

1870 alustab poeemiga „Lembitu“ (eeskujuks J.W. Widmanni „Buddha“) ilmub 1885

1871 I; 1875 II „Rahunurme lilled….“ – usulüürika tõlgete kogu

1871 „Tuletorn“ – saksa romantilise värssnäidendi tõlge

1875 „Vanne ja õnnistus“ – tõlge saksa keelest

1879 „Kodutohter“ – populaarne arstiraamat, 44-aastase arstitöö kokkuvõte

Toimetas ligi 30 aastat „Eesti-rahva Kasulist Kalendrit“, kus avaldas jutte ja rahvavalgustuslikke kirjutisi.

Kreutzwaldilt ja Kreutzwaldile on avaldatud üle tuhande kirja (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus I-VI, 1953-1979).