“Nii raske üksi kõike ilu kanda – kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. ”
“Lõoke kastese tiivaga, helisev täht laotuses, lauluõndsuses ühendab taeva ja maa.”
“Ah, kõik need unised, sinised teed on nagu kaldale kippuvad veed. Laskund purjel – kui tiib, millel lennata vaev, üks väsinud lind – jõuab koju mu laev.”
“Meilt palju võetud – siiski meile jäi me uhkus, au ning viha: seiskem püsti päi!”

Marie Under

TUTVUSTUS

Marie Under sündis 1883. aastal Tallinnas kooliõpetaja Priidu Underi perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolis. Kindluse luuletada andis tutvumine Eduard Vildega, kes kutsus Underi tööle “Teataja” toimetusse (1901–1902). 1902. aastal abiellus Under Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. Abielust sündis kaks last, tütred Dagmar ja Hedda. 1904. aasta suvel Eestis maalikunstnik Ants Laikmaale poseerides kirjutas Under tänuluuletuse, mille Laikmaa salaja trükki andis.

 
1907. aastal kolis pere Tallinnas Suur-Tartu maanteele, kus Under pidas omamoodi kirjanduslikku salongi. 1913. aastal tutvus ta “Estonia” avamispidustustel Artur Adsoniga. Adsonist sai Underi truu saatja ning 1915. aastast ka armsam.Temal oli omakorda suur roll Underi kujunemises luuletajaks.

1917 kuulus Under kirjandusrühmituse “Siuru” asutajaliikmete hulka.

Loe veel ...
1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga ja oli kuni põgenemiseni Rootsi 1944. aastal vabakutseline kirjanik. 1933. aastal ehitati Nõmmele oma kodu, kus Under veetis oma loomingulise kuldaja.

Paguluses töötas ta 1945–1957 Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis.

Marie Under suri 25. septembril 1980 Stockholmis.

Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” (1918), “Sinine puri” (1918), “Verivalla” (1920), “Pärisosa” (1923), “Hääl varjust” (1927), “Rõõm ühest ilusast päevast” (1928), “Õnnevarjutus” (1929), “Lageda taeva all” (1930), “Kivi südamelt” (1935), “Mureliku suuga” (1942), “Sädemed tuhas” (1954) ja “Ääremail” (1963).

FAKT

Kas teadsid, et Marie Underi esimesed, koolitüdrukuna loodud luuletused olid kirjutatud saksa keeles?

FAKT

Kas teadsid, et Marie Underile on mälestuskivi Hiiumaal Hagaste külas tema vanaisa Nigulase Rätsepa talu asukohas?

FAKT

Kas teadsid, et Underi noorem tütar Hedda on illustreerinud ema luulekogusid?

FAKT

Kas teadsid, et Under on eesti linnurikkamaid luuletajaid?

FAKT

Kas teadsid, et Marie Underi vanavanemad on maetud Kassari kabeliaeda?

FAKT

Kas teadsid, et on olemas veripunase õiega roos ‘Marie Under’ , mille 2007. aastal aretas Mart Ojasalu?

FAKT

Kas teadsid, et Marie Underit esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks?

FAKT

Kas teadsid, et Marie Underi endine kodu asub Nõmmel, Väikese Illimari tänaval ja sealses aias kasvab tema sirel?

Video

Ballaadi “Kotermann” loeb autor ise”

FAKT

Kas teadsid, et Marie Under sai kursustel lasteaedniku kutse ja töötas lapsehoidjana parun Stackelbergi mõisas Keila lähistel?

FAKT

Kas teadsid, et Artur Adson oli hariduselt maamõõtja ja luuletaja sai temast Siuru aastal 1917?

Muuseum

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond