Lähetuse eesmärk oli tutvuda Londonis ja Stratford-upon-Avonis olevate Shakespeare’i muuseumidega ning uurida, kuidas toimisid muuseumid kirjaniku juubeliaastal (2016) suurema tähelepanu võitmiseks ja enda edukamaks turundamiseks. Shakespeare Globe on küll tegutsev teater, kuid neil on oma külastuskeskus ning näitusteruum, samuti peavad nad konkureerima Londoni suurte teatritega. Seetõttu oli põnev teada saada seda, kuidas sealne töökorraldus käib, kui repertuaaris on ainult Shakespeare’i teosed. Saime teada, et osaliselt toimib koht meie Vaba Lava süsteemi järgi, palju on külalislavastajaid ning et kuna tegemist on väikese kohaga, on just sellest tehtud enda tugevus – ka defitsiiti saab edukalt müüa. Näeme seda hästi ka oma majas toimuva Draamateatri etenduse puhul – piletimüük läheb suurepäraselt, sest pileteid on nii loetud hulk. Päris toredaid nippe leidus Globe’i näitusteruumis, näiteks plaanime nende eeskujul kasutusse võtta külastajate tahvli, kuhu saab märkida kolm asja, mis külastajat muuseumi ja/või Tammsaare puhul inspireerisid. Globe’i inimeste peamine sõnum edu saavutamiseks oli laialdane koostöö. Kuna Shakespeare on maailmakuulus autor, siis pidasid nad erakordselt oluliseks kontakte üle maailma, et olla pidevalt kursis Shakespeare’iga toimuva osas, seda enda huvides ära kasutada, vajadusel protsesse mõjutada. Teine asi, mida rõhutati, oli kvaliteet. Shakespeare kui bränd peab nende asutuse poolt tagama alati kvaliteedi – nad ei saa oma tegevustes lubada n.ö. allapoole latti minekut, sest see viiks nende maine alla, asutuse edukas toimimine sõltub aga ennekõike mainest. Kolmas olulisem sõnum oli see, et asutuse suurim aare on selle töötajad, ennekõike säravad ja inspireerivad külastusjuhid/giidid, kes on asutuse visiitkaart. Samuti uurijad, kes pakuvad uusi värskeid tõlgendusi. Shakespeare ei ole lihtne autor, kellest rääkida, tema keel on tänapäeva inimestele raske, teemad nõudlikud jne, seega tuleb osata temast köitvalt rääkida. Siin on olulisi kokkupuutepunkte just meie tööga, sest seisame samasuguse väljakutse ees. Oleme väga rõõmsad, et meil õnnestus luua kontakt Shakespeare Globe’i direktori Patrick Spottiswoode’iga, see on suur au. Stratford-upon-Avonis (Shakespeare sünni- ja kodulinnas) huvitas meid ennekõike Shakespeare’i toomine linnaruumi. Maailmakuulsa kirjaniku sünnilinna, mis tihedalt täis Shakespeare jälgi, muuseumide tööd koordineerib eraalgatuslik Shakespeare Trust, kelle meeskonnaga oli meil ka tihe tööpäev, kus rääkisime oma tööst ja väljakutsetest ning kuulasime nende parimaid praktikaid. Meile anti ülevaade Trusti haridustööst, turundusest, kogude tööst, viie filiaali toimimisest, ühtsest visuaalsest identiteedist, suurimatest väljakutsetest jms. Samuti saime ülevaate, kuidas korraldati möödunud aasta suurt ülemaailmset Shakespeare’i juubeliaastat. Eraldi oli programmis kõikide Shakespeare’i muuseumidega tutvumine ja töö köögipool. Viiest muuseumis ühes oli äsja avatud moodne püsinäitus, mis andis suurepärase ülevaate, kuidas klassikust tänapäevases eksponeerimiskeeles räägitakse, kuidas edastatakse infot, kuidas näidatakse originaalesemeid, korraldatakse lastekülastust jms. Kõikide külastatud muuseumide väga oluline ja kvaliteetne osa on muuseumipoodidel ja muuseumimeenete tootmisel. Toodetemüük on oluline sissetulekuallikas. Oluline oli aru saada ka sellest, kuidas toimib poodide ülesehitus ja toodete eksponeerimine. Samuti oli paljudes muuseumides oma kohvik, mis oli kujundatud vastavas ajastulises stiilis.
Kokkuvõttes oli reis sisukas, inspireeriv, häid uusi mõtteid andev ja uusi rahvusvahelisi kontakte loov.
Reisil käisid Kultuuriministeeriumi toel Elle-Mari Talivee (UTKK), Mari Niitra (Liivi muuseum), Kairi Tilga ja Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus Tammsaare ja Vilde muuseumid).
